Oled tegutseja. Sul on alati kiire. Mõõduka sõiduga ei tee Sa kellelegi halba, kuid põõsas istub politsei.   Mis asi on radar ja mis asi on radari detektor? Radar on seade, millega mõõdetakse liikuva objekti kiirust. Radari töö põhimõtteks on välja kiirgavate ning tagasi põrkuvate kõrgsageduslike signaalide aja vahe mõõtmine. Niimoodi saadaksegi auto liikumise kiirus. Põhiliselt kasutavad radarid lainealasid X (10500–10550 GHz), K (24050–24250 GHz) ja Ka (33400–36000 GHz), uuemad mudelid aga laserit. X, K ja Ka lained hajuvad eetris suhteliselt palju, seepärast on neid ka suhteliselt lihtne kinni püüda. Laseri puhul on asi tunduvalt kurvem. Laseri lainepikkus on umbes 904nm ja 300m kaugusel on laserkiir hajunud ainult 0,6m laiuseks, s.t. laseriga saab politsei väga täpselt välja valida "oma ohvri". Samuti on nii väikese kiire hajumise puhul probleemiks see, et sõites mõõdetava auto lähedal, ei pruugigi teada saada, et kedagi on mõõdetud. Niisiis, hoia pikivahet! Kiiruse mõõtmiseks kasutavad politseinikud ka meetodit, kus mõõdetakse auto sõiduaeg punktist A punkti B. Teades punktide vahemaad, on kerge arvutada sõidukiirust. Kui kasutatakse seda kiiruse mõõtmist, ei aita mitte ükski radaripüüdja. Ameerika Ühendriikides ja ka mujal kasutatakse nn. Safety Radar-eid. Seda tüüpi radarid informeerivad mitmetest teel tekkida võivatest ohtlikest olukordadest, näiteks teeremondid, ummikud, operatiivautod, kehvad ilmastikutingimused jms. Parimad radaripüüdjad oskavad kirjutada displeile üle 60 eri sõnumi ohtude kohta. Jääb vaid loota, et meie ametimehed arendavad trahvirahadega just seda liini. Radari detektor e. radaripüüdja on seade, mis avastab eetris oleva radari poolt kiirgava kõrgsagedusliku signaali ja alarmeerib sellest juhti, aidates niimoodi ära hoida mõttetuid kukrukergendusi.   VG–2 ehk radaripüüdja püüdja VG–2 seadmega on võimalik kindlaks teha, missuguses liiklusvahendis on radaripüüdja. Uuemad radaripüüdjad oskavad aga ennast VG–2 sedme eest peita. Tavaliselt kasutab politsei VG–2 seadet koos radariga, niisiis, kui radaripüüdja alarmeerib teid VG–2 seadme olemasolust, tuleb olla eriti ettevaatlik.   Kas radari detektor on seaduslik? Radari detektoreid tohib müüa–osta, tohib omada, kuid ei tohi kasutada. Jätame siinkohal filosofeerimata, kas radaripüüdjate kasutamise ärakeelamine on inimõiguste rikkumine või ei. Vaatame asja praktilisest küljest. Trahv radaripüüdja kasutamise eest on praegu (nov. 98) 50–100 päevapalka (1800.- kuni 3600.-). Trahvid lubatud kiiruse ületamise eest on praegu järgmised: kuni 20 km/h 1–5 päevapalka (36.- kuni 180.-), 21…40 km/h 10–60 päevapalka (360.- kuni 2160.-), üle 40 km/h eest aga 60–150 päevapalka (2160.- kuni 5400.-). Päevapalk on praegu 36.- (alates 01.01.1998.a.). Praktika näitab, et radaridetektor tasub ennast ära juba esimese kuuga. Peale seda toodab ta selget kokkuhoidu.   Kuidas kasutada radaripüüdjat, et ei tekiks probleeme? Ära hoia teda liiga avalikult. Ole valmis ta kiiresti ära peitma. Kõige paremad seadmed on juba autosse sisse ehitatud (andurid ja juhtpult eraldi). Sõites kiiresti, ürita alati hoida mõni teine liikleja ees silmapiiril. Alarmi puhul on Sul siis aega reageerida. Võimalusel kasuta "sponsorit", s.t. sõida Su ees kihutavale autole järgi, hoides aga piisavalt suurt pikivahet. Arvesta, et täiesti üksi maanteel sõites ei pruugi radaripüüdja Sind päästa – Sa ei jõua reageerida. Õpi tundma "kuumi kohti", politsei poolt kasutatavaid trikke, radaripüüdja kasutusjuhendit jms.   Natuke politsei trikkidest Üks lihtsatest politsei poolt kasutatavatest trikkidest: politsei sõidab rahulikult autode rivi järel ja vajutab korraks oma radari nupule. Nüüd kohe näha, missuguse auto juhi jalg instinktiivselt piduripedaalile vajutas. Niisiis – ole külma närviga! Iga piiksu peale ära pidureid talla. Kui aga tõesti juhtus nii, et vajutasid kohe pidurit ning hiljem nägid, et politseiauto on sabas, raba kohe mobiiltelefon, peata auto ja hakka helistamist teesklema. Viimasel ajal on politseinikud "profülaktikat" tegema hakanud. Olles peatanud auto kinni, tulevad nad oma "toruga" auto juurde ning vajutavad nupule – ehk hakkab autos midagi pirisema. Jällegi, kui nii juhtus, raba ühe käega mobiiltelefon, teisega tõmba radaripüüdja toide välja ning peida radaripüüdja ära ja samal ajal karju "Halloo, halloo …" Mõistlik on kasutada radaripüüdja Auto Quiet Mode’t, s.t. peale esimesi piikse teeb radaripüüdja enda ise vaikseks. Politseinikud juba teavad, et paljudes autodes on radaripüüdjad ja ega nad niisama õhku radarisignaale ei lase. Kui on näha, et tulev auto kiirust ei ületa, nad ei mõõdagi. Ja oma ohvri lasevad nad kah suhteliselt ligidale, et ta ei jõuaks reageerida. Arvesta seda kõike! ! Ära arva, et radaripüüdjaga võid Sa silmad kinni kihutada. Alles õiged sõiduvõtted koos radaripüüdjaga annavad Sulle mõnusa ja pingevaba sõidu. V.20.11.98.